|
Post by Chelsea Juliet on Jul 9, 2010 23:18:40 GMT 3
Chelsea seisatas korraks kui nad maja ees olid ning vaatas mehele otsa ning sisenes Romeo järel. Viimati käis ta seal sellel peol. Pärast seda ei olnud nooruk teda enda juurde kutsunud.
Ta vaatas majas ringi nii, nagu oleks ta seal esimest korda ja muigas kergelt. “Ausalt öeldes ma ei teadnud, et sul on stuudio Kodus,“ lausus ta viimaks. Ei, tegelikult ei olnudki ta kunagi selle vastu huvi tundnud sest tavaliselt käisid nad kõik ju kusagil linna peal oma lugusid lindistamas.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 9, 2010 23:24:20 GMT 3
"Enamik ei tea," sõnas Romeo. Kui lifti uksed avanesid, astus noormees lifti, torkas võtme nuppude all olevasse lukuauku ja vajutas kõige ülemist nuppu. "Ma hoidsin selle ruumi viimase peo ajal lukus ja iga külalist ma sinna ei lase. Enne sind on stuudios käinud vaid üks inimene." Ta ootas, kuni Chelsea oli samuti lifti astunud ja võttis võtme välja, lastes ustel sulguda. "Tegelikkuses pole ma selles stuudios veel mitte ühte laulu salvestanud," lausus noormees kerge kahetsusenoodiga hääles.
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 9, 2010 23:30:01 GMT 3
Neidis sisenes kiirelt lifti, üritades võimalikult kiiresti teha, et Romeo tema järgi ei ootaks. Samal ajal kuulas ta tähelepanelikult nooruki sõnu, kergitades veidike enda kulme. “Miks? Ma mõtlen, et sul on nüüd vist silmarõõm tekkinud...“ lausus ta, vihjates sellele, et ta teab temast ja Kate'ist natuke. Ainult paar vihjet oligi sõbranna talle andnud, rohkem mitte midagi. “Miks? Kuna see on sinu ametlik stuudio, siis on see ju täiesti privaatne,“ ta ei mõistnud eriti miks oli Romeo nii teinud, kuid ilmselt võis asi olla isiklikes probleemides. Või ta ei osanud lihtsalt seda tehnoloogiat kasutada.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 9, 2010 23:38:33 GMT 3
"See ainus võõras, keda olen oma stuudiosse lubanud, on Kate." Liftiuksed libisesid taas lahti ja noormees astus välja. "Sest talle pakkus see ruum huvi. Niisama tühikargajaid ma sinna ei lase." Ta avas korteriuksed. Neiu küsimus pani ta hetkeks seisatama, et mõelda. "Ma ei tea... Ma alles kolisin siia ja minu hiilgeajad jäid kõik Euroopasse. Aga arvatavasti teadsin, et tahan taas laulma hakata - miks muidu on see ruum täidetud parima tehnikaga, mis praegu saadaval?" Noormees naeratas ja lükkas uksed lahti. Home, sweet home.
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 9, 2010 23:48:16 GMT 3
Ega tütarlaps teist inimest ei osanudki pakkuda kui Kate, kellele Romeo oleks valmis ilmselt ka oma kõige suurimad saladused paljastama. Ega Chelsea räägiks talle ka nii mõndagi, kuid mitte väga isiklike asju. Ta ei julgenud mõningaid fakte omalegi tunnistada ja pealegi – kes ikka kuulaks jutte tema katsetest ja suurt kirge keemia ja füüsika vastu? Arvatavasti küll mõni kooli nohik, aga peale selliste ei olnud vist tema tutvusringkonnas kedagi. Ta noogutas aeglaselt kui noormees seletas talle paar asja ning vaatas taas ringi. Ta ei osanud tegelikult ettegi kujutada milline stuudio seest välja näeks.
“Võõras... Selles asi ongi, ma olen võõras ja sa lubad mind sellegi poolest oma stuudiosse,“ arutles ta nüüd valjult. Kate oli talle vähemalt rohkem tuttav. Mida ta ikka Chelseast teadis?
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 9, 2010 23:52:36 GMT 3
Romeo juhatas Chelsea keerdtrepist üles ja seisatas ühe vooderdatud ukse juures. "Sest ma saan sind usaldada - sa näed usaldusväärne välja," sõnas ta, hoides neiuga hetke silmsidet, keeras siis ukse lukust lahti ja avas selle. "Aga palun."
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 10, 2010 0:00:50 GMT 3
Kuigi ta kuulis esimest korda neid sõnu, ei olnud ta enam eriti üllatunud. Ta vastas silmsidemele, kuid murdis selle esimesena, langetades pilgu. “See kõlab natuke ebaloogilisena. Sa tead mind ainult paar päeva,“ lausus tütarlaps vaikselt, kuid sisenes seejärel stuudiosse, ahhetades vaikselt. Selliseid asju oli ta ainult filmides näinud ju! “Sa oskad seda kasutada?“ küsis ta, vaadates seejärel tagasi Romeo poole.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 10, 2010 0:05:13 GMT 3
Romeo naeris vaikselt. "Ja ma tean mõnda inimest aastaid, keda ei saa üldse usaldada." Ta lülitas puldid sisse. "Nii. Your time to shine. Soovid mingit pilli?" küsis ta. Teisel pool klaasi olevas salvestusruumis seisis mikrofon, noormees pani seal tule põlema.
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 10, 2010 0:13:48 GMT 3
Neidis vangutas pead. Ta ei tahtnud uhkustama hakata, et oskas klaverit tinistada ja teisigi pille natuke mängida. Selle asemel otsustas ta lihtsalt, et näitab ennast tavalise teismelisena välja. “Ei, tänan. Kuid kuidas ma laulma peaksin?“ uuris ta, vaadates kõiki neid nuppe. Isegi tema jaoks oli see tehnoloogia kuidagi liiga keerukas.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 10, 2010 0:19:00 GMT 3
"Sellest küsimusest järeldan ma, et sa pole mitte kunagi varem stuudios käinud." Romeo avas veel ühe vooderdatud ukse, mis viis mikrofoniga ruumi. "Ma võin alustuseks panna peale mõne tuntud laulu instrumentaalversiooni ja saad proovida, kuidas on siin laulda," pakkus noormees vastutulelikult.
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 10, 2010 12:05:10 GMT 3
Chelsea astus ettevaatlikult ruumi sisse ning seisatas mikrofoni ees, viies pilgu Romeole. Neid eraldas nüüd klaas, kuid sellegi poolest kuulis ta väga hästi mida nooruk rääkis. “Sobib,“ vastas ta. Seejärel ta muigas kergelt ning pööras enda pea tagasi mikrofoni poole, uurides seda kergelt. “Vaata ainult, et sa kurdiks ei jää,“ pomises ta vaikselt ning noogutas seejärel, andes märku, et ta on valmis.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 10, 2010 20:04:04 GMT 3
"Kas "What A Wonderful World" sobib, selle sõnu tead?" küsis Romeo ja vaatas arvutis faili valmis.
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 10, 2010 20:15:45 GMT 3
Chelsea vahtis noormeest suurte silmadega ning raputas pead. Ta küll oli seda lugu kuulnud raadiotest, kuid peas tal need sõnad ei olnud. "Kui sul leidub, siis pane midagi gootilist," palus ta. Kasvõi Within Temptation, Epica või Evanescence...
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 10, 2010 21:23:54 GMT 3
"Okei." Romeo sirvis veidi arvutis olevaid faile ja peatus ühe juures. "Within Temptationi "Forgiven"?" küsis ta siis.
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 10, 2010 22:15:39 GMT 3
Chelsea noogutas kergelt järgmise loo peale ning köhatas korraks, pannes käe kiirelt suu ette. “Sobib,“ lausus ta kiirelt ning naeratas, astudes mikrofonile lähemale. Nii kaugele tema teadmised küll kündisid, et ta teadis kuhu laulda tuleb. Nüüd ootas ta, et Romeo paneks muusika käima.
|
|