Mõtlemas

[Eric Singer]

Eric lasi varsti vee peale ning kõndis aeglaselt ukse poole. Ukse avanud, vaatas poiss üllatunult Marla poole. ,,Sa juba siin?'' küsis poiss ja sulges ukse enda taga. Ta kõndis aeglaselt voodi poole, hoides seinast kinni ja vajus siis väsinult istuma. ,,Igatahes, mine poodi ja too mulle süüa. Ma olen nälga suremas siin.'' Eric ohkas valjult ja sulges oma silmad mõneks hetkeks.

[Marla Singer]

Marla naeratas, kui Eric viimaks tuli. "Ära põe vennas, kõik on juba olemas," ütles ta siis ja kergitas paberkotti, mis oli süüa täis. Head ja paremat kraami. Ta viis selle venna voodi juurde ja andis tema kätte. Seal oli erinevaid mahlu, snäkke, Ericu lemmik asju, mida iganes ta tavaliselt kodus sõi, kuid mitte rämpstoitu, sest seda ei saanud Marla talle veel lubada. Ta oli siiski haiglas.

[Eric Singer]

Eric võttis koti kätte ja hakkas seal siis sorima. ,,Maasikaid polegi?'' küsis poiss pärast väikest pausi ohkega ja võttis siis ühe plastikust karbi, kus olid viinamarjad sees. ,,Sa oled tõesti halb õde tead seda?'' Noormees ohkas veel korra ja hakkas ükshaaval omale marju suhu toppima. ,,Peab vist laskma siis emal või kellegil teisel tuua...'' pomises Eric mõtlikult ja pani järgmise marja suhu. ,,Sa ei taha?'' sõnas noormees siis ja vaatas tüdruku poole.

[Marla Singer]

Marma muigas. Kurat, ta oli maasikad ära unustanud. "Ee, ma unustasin," lausus ta siis, istudes nüüd Ericu juurde voodile. "Ei," lisas ta siis, kui vend talle ka pakkus.
"Näh, ära ütle nii, ma ei ole halb õde. Ma olen lõige parem kaksik üldse!" Tüdruk soris kotis ja leidis viimaks 2 liitrise mahlapaki, ta avas selle ja jõi sealt natuke.

[Eric Singer]

Eric muigas õrnalt ja vajus siis tüdrukule otsa. ,,Ma ei tea, kas sa oled just kõige parem kaksikõde, sest sa oled ainukene kaksikõde, kes mul on,'' lausus noormees vaikselt ja naeratas õrnalt. Ta ajas ennast siis uuesti normaalselt istuma ja võttis siis järgmise viinamarja. ,,Muide, ma tahtsin juba eile küsida,'' sõnas Eric vaikselt ja vaatas tüdruku poole, ,,miks Alan ja Aaron siia tulid? See polnud ju midagi eluohtlikku. Noh tegelikult oli...'' pomises noormees vaikselt ja vaatas mõtlikult lae poole. ,,Aga see ei loe. Miks nad ikkagi siia end kohale vedasid?''

[Marla Singer]

Marla naeratas. Eric oli parim vend, mis siis, et tüdruk seda koguaeg väljendada ei osanud. Ta vaatas poisile otsa ja vastas siis: "noh, sa võid vahel ikka täielik lollpea olla. Me oleme siiski perekond ja sinul oli see op ja nad tahtsid sulle toeks olla. Muideks, nad on teel siia." Tüdruk rüüpas veel mahla ja pakkus seda siis ka Ericule.

[Eric Singer]

Eric oigas valjult, kui Marla viimast lauset kuulis ja pomises vaikselt: ,,Palun ei.'' Noormees ohkas siis ja sulges oma silmad. ,,Ma teesklen surnut või midagi sellist... Loomad jätavad tavaliselt surnud inimesed rahule...'' Eric võttis endale järgmise viinamarja ning vaatas siis korra patjade poole voodil. ,,Ehk peaks õe kutsuma ja ütlema, et mul on toidumürgitus ning kõik külalised on keelatud...'' pomises noormees endamisi ja vaatas mõtlikult nuppu padja kõrval.

[Marla Singer]

Marla oli nüüd täiesti alateadvuslikult Ericu patju kohendama hakanud ja kapi peal asju sättima, talle meeldis alati, kui kõik oli korras ja mugav. Kuuldes venna öeldud, hakkas ta naerma. "Ära muretse, ma ei lase neil sind kaua tüüdata." Tüdruk pistis nüüd endalegi ühe viinamarja suhu.

[Eric Singer]

Eric ohkas kurvalt ja vajus uuesti tüdrukule otsa. ,,Ma rohkem muretsen, et nad mu mõrvavad, enne kui tüütama hakkavad aga jah...'' pomises noormees vaikselr tüdrukule kõrva ja sulges oma silmad. Ta ajas ennast uuesti normaalselt istuma ja võttis kotist siis ühe õuna. Hammustades seal ühe suure tüki, ohkas poiss uuesti. ,,Hei Marla, kas oleks võimalik neile kuidagi rahustit süstida, nii et nad aru ei saaks?'' arutles poiss endamisi ja vaatas mõtlikult lae poole.

[Marla Singer]

Marla vaid muigas. "Tõesti, chill, eks?! Nad on kõigest..nemad." Nende pere ja neid oli palju, see tähendas kohati katastroofi. Tüdruk võttis uue viinamarja. "So, anyway, kuna sa välja saat siis urkast?"

[Eric Singer]

Eric ohkas vaikselt ja hammustas uuesti õuna. ,,Mmm... Mõni nädal ma arvan... Ma pole kindel, sest ma pole veel arsti näinud,'' sõnas noormees ükskõikselt ja kehitas õlgu. Võttes veel ühe suutäie õunast, viskas poiss selle prügikasti ja pani ühe käe tüdruku õlale ja teise öökapi äärele. ,,Ole korraks paigal,'' lausus Eric vaikselt ja ajas ennast siis pingutustega püsti. Ta hakkas aeglaselt ukse poole liikuma ning vaatas siis tüdruku poole. ,,Kui tahad, võid kaasa tulla,'' ütles poiss ükskõikselt ja astus siis välja koridori, liikudes aeglaselt treppide poole.

[Marla Singer]

Marla sai alles natukese aja pärast aru, mida Eric üritas ja lausus: "Eric, ära.." Kuid sellest ei olnud kasu, vend oli ennast juba püsti ajanud ja sammus ukse poole. "Eric, sa ei tohiks pingutada, vaata mis ennem juhtus." Tüdruk jooksis vennale järgi ja toetas teda, et tal kergem kõndida oleks. "Las ma arvan, sa tahd suitsule minna?!," pakkus Marla, kuid ei olnud selles üldse kindel.

[Eric Singer]

Eric muigas õrnalt, kui tüdruk teda aitama tuli ja sõnas siis pearaputusega: ,,Ei, ma mõtlesin, et ma sooritan enesetapu, enne kui meie pere mind ära tapab.'' Noormees kõndis rahulikult edasi ja hakkas siis aeglaselt treppidest ülesse minema. ,,Oota korra, ma pean puhkama,'' ütles poiss, kui nad olid poolele teele jõudnud ja ohkas väsinult. Ta toetas ennast vastu seina ja sulges korraks oma silmad, õrnalt hingeldades.

[Marla Singer]

Marla kortsutas kulme, kuid toetas siiski Ericut edasi, oodates teda kannatlikult. Veane vennake. "Me oleks võinud lihtsalt ratastooli sulle võta ja liftiga minna, palju funim. Oleks saanud koridoris ringi kimada." Marla vaatas Ericule otsa, oodates kuna ta on valmis edasi minema.

[Eric Singer]

Eric vaatas kahtlevalt Marla poole ja raputas lootusetult pead. ,,Sa oled nii loll Marla,'' lausus Eric ohkega ja hakkas siis treppidest edasi ronima. ,,Ratastooliga kimatakse PÄRAST suitsupausi. Kas sa tõesti arvad, et mind lastakse suitsule, kui nad mind koridoris ratastoolis ringi kihutamas näevad? Ära ole nii naiivne.'' Noormees hingas sügavalt sisse, kui nad trepi lõppu jõudsid ja tegi siis ukse lahti. Ta astus jaheda õhu kätte ning ohkas kergendunult. Ta liikus aeglaselt katuse ääreni, kus oli võre ees ning süütas oma suitsu, jäädes all parklat vaatama.