Mõtlemas

[Marla Singer]

Marla torutas 'solvunult' huuli, Eric kutsus teda viimasel ajal liiga palju lolliks, äkki ta oligi?! Tal oli vist vale juuksevärv. Igatahes, viimaks jõudsid nad katusele ja tüdruk toetas ennast vastu võre, süüdates ka suitsu.

[Eric Singer]

Eric ohkas ja tõmbas oma suitsu lõpuni. Ta viskas koni maha ning toetas ennast ükskõikselt vastu võre, pilk taevas. ,,Kuule, Marla, laena mulle oma moblat korra,'' ütles poiss vaikselt ja viis oma pilgu tüdrukule.

[Marla Singer]

Marla koukis telefoni taskust välja, andes selle vennale. Ta ise tõmbas veel suitsu ja jälgis nüüd mida Eric teeb. "Kus su enda telefon on?," päris tüdruk üllatunult. Okei. Jah. Ta oli vist jälle lolli küsimuse esitanud. Arvatavasti oli see palatis väljalülitatud.

[Eric Singer]

Eric võttis telefoni vastu ja hakkas numbrit valima. ,,Palatis loomulikult,'' sõnas noormees ükskõikselt ja tõstis siis mobla endale kõrva äärde. ,,Ah paps?'' sõnas noormees pärast pausi ja ohkas siis vaikselt, kui ta isa tema tervise kohta pärima hakkas. ,,Ei, ma olen suremas,'' vastas Eric surmtõsiselt ja kahetses siis seda kohe. ,,Ei, ma tegin nalja. Sa ei pea kohe karjuma, kas tead... Aga ma tahtsin, et sa mu läpaka kaasa tooksid ning võta laualt mu mälupulk ka. Milline...? Oota korra... Võta kõik, mis seal on. Jah, kõik 3. Okei, varsti näeme, tšau.'' Noormees lõpetas kõne ära ja ohkas vaikselt, sulgedes oma silmad hetkeks. ,,Loll vanamees...'' pomises Eric vaikselt ja ulatas tüdrukule telefoni tagasi. ,,Ei saa isegi naljast aru.'' Poiss viis uuesti oma pilgu taevale, mis hakkas valgemaks muutuma.

[Marla Singer]

Marla kuulas Ericu ja isavahelist vestlust. "Ära ütle nii, sinu olukorras ei ole need naljad eriti naljakad." Tüdruk tõmbas viimase mahvi suitsu ja viskas koni siis katuselt alla.

[Eric Singer]

Eric kehitas õlgu ning hoidis oma pilku ikka veel taeval. ,,Võimalik, aga see pole minu moodi liiga tõsine kogu aeg olla,'' lausus poiss rahulikult ja sulges oma silmad, pannes uue suitsu endale suhu. Ta süütas selle ning tõmbas paar mahvi ja ohkas siis vaikselt.

[Marla Singer]

"Ma tean mis on sinu moodi ja mis ei ole," lausus Marla nüüd ja muigas siis, vaadates venna poole. Jap, Eric oli kindlasti kõige tähtsam inimene tema elus. Pärast seda tuli Dan ja alles siis kuskil seal olid teised vennad ning vanemad. "Sa ei kimunud varem nii palju," ütles tüdruk nüüd, veidike süüdistava ja hukkamõistva alatooniga.

[Eric Singer]

Eric vaatas üllatunult tüdruku poole ning viis siis pilgu uuesti taevasse. ,,Võib-olla tõesti... Täiesti võimalik,'' sõnas noormees õrna muigega ja viskas siis teise koni maha. ,,Me peaksime alla tagasi minema. Isa pidi varsti siia jõudma.'' Ta hakkas aeglaselt ukse poole liikuma ning pani endale käed tasku. Ta heitis korraks pilgu üle õla Marla poole, kuid ei peatunud.

[Marla Singer]

Marla raputas pead. Eric jäi Ericuks ja see meeldis tegelikult tüdrukule, kuigi ta seda välja ei näidanud. Siis noogutas ta kergelt ning sammus venna järel katuselt minema. Talle ei meeldinud isa-ema juures suitsuhaisuga olla.

[Eric Singer]

Eric kõndis aeglaselt trepist alla, hoides äärest kinni ning ohkas siis kergendunult, kui alla jõudis. Poiss võttis suuna palati poole ning ehmatas, kui ta ukse lahti tegi ja arsti talle vihaselt otsa vaatamas nägi. ,,Mida sa enda arust teed?!'' küsis arst vihaselt ja lükkas ta voodile pikali. ,,Sa ei tohiks paar päeva ringi liikuda! Sa ei tea, kui ohtlik see olla võib!'' Pärast oma vihapurset, kontrollis arst tema haavu ja ühendas mõned masinad tema külge. ,,Jää nüüd paigale!'' sõnas arst vihaselt ja lahkus siis palatist. Eric vaatas talle kulmukergitusega järele ja pomises siis Marlale: ,,Väikene üleliialdus, või mis.''

[Marla Singer]

Marla seisis süütu näoga ukse peal, kui arst Ericuga tegeles ja pärast tuli kiiresti ukselt eest ära, kui doktor minema kõndis. "Eem, ei!?," vastas tüdruk siis vennale ja lohistas tooli tema voodile lähemale, võttes seejärel istet. Tema arust ei olnud see ülepingutatud, arstil oli õigus. Tüdruk lasi ennast mugavalt istuma ja järgmisel hetkel läks palati uks lahti. Sisse tuli nende perekond. Ema, isa, Alan, Aaron ja Marcus. Terve kamraad. "Tsau," ütles tüdruk neile ja tõusis toolilt uuesti. Ema kiirustas kohe enda pojakese juurde ja hakkas talt erinevaid asju pärima. Marla seisis vaid eemal ja muigas Ericule näkku.