|
Post by Chelsea Juliet on Jul 14, 2010 15:07:25 GMT 3
Punapea muigas kergelt ja astus eemale, et too ennast sirutada saaks ja vaatas teleka poole. "Ma ei üllatugi miks sa magama jäid," lausus ta vaikselt. Ilmselt oli film nii igav olnud, kuid ta ei kurtnud. Ega ta ise ju ka alles ärkas.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 14, 2010 15:11:15 GMT 3
Ega Romeogi üllatunud. Olgugi, et ta polnud ise tilkagi joonud, piisas vaid aurust, et tal jalad alt niita. Noormees naeratas vabandavalt. "Väsimus tuli peale, muud midagi."
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 14, 2010 15:15:34 GMT 3
Chelsea polekski eriti uskunud tegelikult, et tema oli see, kes suutis alkoholi aurudega Romeo niisugusesse seisundisse panna. Ta naeratas ainult kergelt ja vastutulelikult ning vajus diivanile istuma. "Igatahes... magasid hästi?" uuris ta.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 14, 2010 15:18:13 GMT 3
"Üpris." Romeo võttis puldi ja pani filmi pausi peale. "Too bad, ma pean seda nüüd algusest peale vaatama hakkama," lausus noormees ning asetas puldi tagasi lauale.
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 14, 2010 15:20:33 GMT 3
Taaskord muianud, tõstis tütarlaps oma jalad samuti diivanile ning pistis need oma lõua alla ning seejärel kallutas ta pea küljele, toetades selle põlvedele. "Väga tore kuulda," lausus ta sõbralikult. Kainena oli ta vähemalt sõbralikum kui purjuspäi, kuid vähemalt praegu oli üks asi kindel. Romeo ei tulnud tema juurde kui ta oli sellises seisundis.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 14, 2010 15:22:27 GMT 3
"Nüüd on minu kord küsida - kas magasid hästi?" päris Romeo, näol tema alatine sõbralik naeratus. Tal oli väga hästi meeles, mis oli juhtunud, enne kui ta magama jäi. Kas aga Chelsea seda mäletas, oli teine asi.
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 14, 2010 15:24:31 GMT 3
"Jah," vastas ta kergelt haigutades. "Kuigi ma nägin imelikke unenägusi, oli mu uni vägagi kosutav," tähendas tütarlaps vaikselt, lükates juuksed üle õla.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 14, 2010 15:25:32 GMT 3
"Imelikke unenägusid?" kordas Romeo kulme kergitades.
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 14, 2010 15:27:20 GMT 3
"Jah," lausus tütarlaps, kuid vangutas pead. "Ei ütleks, et need nüüd kõige huvitavamad on," sõnas ta viimaks ning otsustavalt. "Aga miks ma sinu juures magasin üldse?" tundis ta nüüd huvi.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 14, 2010 15:28:42 GMT 3
Romeo viipas köögi poole. "Sa jõid liiga palju ja vajusid ära," selgitas ta. Nii see oligi ju olnud...
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 14, 2010 15:31:25 GMT 3
Chelsea kergitas köögi poole kulme ning ohkas vaikselt. Vajus ära. Vajus ära... "Anna andeks, ma ei tahtnud ebamugavusi tekitada," palus ta kiirelt vabandust. Ta ei osanudki ennast täis peaga ette kujutada. See võis päris jube olla.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 14, 2010 15:33:11 GMT 3
Romeo muigas. "Pole hullu. Sa ei tekitanudki mingeid ebamugavusi," lausus ta sõbralikult. Veidi küll, aga ta tuli nendega siiski toime.
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 14, 2010 15:36:25 GMT 3
Punapea hingas kergendatult sisse. Jumal tänatud, et ta ei olnud midagi hullu siin teinud! "Sellegi poolest, vabandan ebamugavust pärast... Ma võin selle kuidagi heastada sest ma jäin ju purju ikkagi sinu kodus," lausus ta. Heastada... Ta isegi ei teadnud küll kuidas. Alguses mõtles ta kokkamise peale. Teeks ehk Romeole mõne koogi või ehk muffineid kuid siis jõudis ta järeldusele, et tal on ilmselt oma kokk olemas.
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 14, 2010 15:41:36 GMT 3
Romeo patsutas Chelseat õlale. "Ausalt, pole vaja muretseda, kõik on korras." Ja oligi - Will tuleb õhtul, et siin kõik ära koristada ja külmkappi värske toidukraam tuua.
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 14, 2010 22:53:23 GMT 3
Neidis naeratas kergelt kuid õnnetult. Vähemalt ta lootis, et ta ei olnud midagi hullu korda saatnud. "Me võiks midagi huvitavat teha... kui sul midagi selle vastu pole. Või kui sa soovid, võin ma ka ära minna," lausus tütarlaps vaikselt. Ta oli ju oma esimese loo salvestanud ning sellega saaks ta esimesse stuudiosse proovima minna.
|
|