|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 15, 2010 1:49:34 GMT 3
"Mul ei ole midagi selle vastu, kui sa veel siin oled," lausus Romeo. "Siin korteris ongi aeg-ajalt üksi igav. Aga mis oleks sinu jaoks huvitav?" Ta lülitas teleka välja.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 15, 2010 2:23:21 GMT 3
Chelsea kehitas õlgu. Õigusepoolest oleks tema jaoks huvitav näiteks maja uurimine ja küsimuste esitamine, aga see ei olnud kool. "Ma ei tea. Me oleme sinu juures ja sa võid ise midagi välja pakkuda," lausus ta mõtlikult. Tema pea oli ideedest tühi.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 15, 2010 2:25:59 GMT 3
"Mm..." Romeo vaatas ringi. "Me võiksime... mõnda videomängu mängida.. Või mõnda filmi vaadata, või kasvõi minugipoolest mullivannis vedeleda," luges ta variandid ette.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 15, 2010 2:30:41 GMT 3
"Mullivanni," lausus tüdruk kohe. Tal oli endiselt soov ujuma minna või kasvõi ennast kergelt niisutada. Teda tõmbas hetkel vee poole lihtsalt.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 15, 2010 2:33:25 GMT 3
"Mullivann seega." Romeo tõusis diivanilt ja viipas, et Chelsea talle järgneks. Ta suundus keerdtrepist üles, ronis mööda ühel seinal olevat redelit katuseluugini ja avas selle, volksates siis katusele. Tegelikkuses ei tundunud mõte mullivannis vedelemisest üldse halb.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 15, 2010 2:35:59 GMT 3
Tütarlaps järgnes sõnatult kuid kiirelt Romeole. Kui nad jõudsid katusele, muigas ta kergelt. Mullivann. Tal oli kodus ka üks ning veetis seal omakorda aega. Seda aga enamasti oma lemmiklugusid kuulates ja siis lihtsalt lebotades. Kuna tal ei olnudki tegelikult ujumisriideid, otsustas ta, et eemaldab ainult seeliku, põlvikud ja jalatsid. Särgi jätab ta aga alles. Pole vaja ju siiski noorukit hirmutada.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 15, 2010 2:38:21 GMT 3
Romeo tõmbas oma T-särgi üle pea ja võttis sokid ja teksad jalast. Mustade bokserite väel ronis ta mullivanni, kus mulises juba soojaks aetud vesi. Mõnus.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 15, 2010 2:39:33 GMT 3
Chelsea tegigi nii nagu plaanis. Eemaldas oma seeliku, põlvikud ja pisikesed kingad ning asetas need korralikult ritta ja ronis samuti vanni, istudes Romeo vastu. Harjumuskohaselt tõmbas ta ka põlved oma lõua alla ning muigas endamisi. Mullivannis oli tõepoolest hea olla ning pärast sellist und veel ka kergelt turgutav.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 15, 2010 2:40:45 GMT 3
Romeo silmitses Chelseat mõne hetke. "Miks sa oma särki ära ei võtnud? See saab ju märjaks." Noormees suunas oma pruunid silmad taevasse.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 15, 2010 2:42:52 GMT 3
"Jah, aga..." Chelsea langetas pilgu ja punastas kergelt. Ta ei olnud ju oma mäletamist mööda noormeeste ees aluspesu väel olnudki! "Sa pead lubama, et sa ei vaata mind siis imelikult," lausus ta kulme kortsutades. Miks peakski tegelikult? Ta oli ju siiski kindel, et too armastas ja hoolist Kate'ist. Seega, miks peaks ta võõrast tüdrukut nii vaatlema?
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 15, 2010 2:46:25 GMT 3
Romeo pööras oma silmad taas Chelseale, üks kulm kõrgemal kui teine. "Miks peaksin ma sind imelikult vaatama, kui sa oma särgi ära võtad, et hiljem märgi riideid kandes külmetuse ja kopsupõletikuga ei peaks riskima?" küsis ta ja turtsatas.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 15, 2010 2:48:48 GMT 3
Tüdruk tahtis öelda, et nii oleks ta poolalasti. Aluspesu väel siiski, kuid nõustus nooruki teooriaga. Alandlikult nööpis ta oma pluusi lahti, ise üllatunud olles kui avastas, et üks nööp oli kadunud. Oli ta nii täis olnud? Kui nii, siis ega nad juhuslikult ei olnud...? Ta ei hakanud ka välja küsima seda vaid hoidis ennast kannatlikult tagasi. kui nii, siis ei tundnud ta ennast üldse teist moodi.
Särk eemaldatud, viskas ta selle teiste riiete hulka ning peitis ennast taas oma põlvede taha, mille ümber ta oma käed libistas.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 15, 2010 2:51:03 GMT 3
Romeo toetas käed mullivanni servale ja lasi peal kuklasse vajuda. Taevas oli punakat tooni - oli siiski õhtu ja päike hakkas loojuma. Ilus. Sellist maali tahaks ta oma magamistoa seinale. Tuleb Willile mainida. Soe vesi aitas tal lõõgastuda.
|
|
|
|
Post by Chelsea Juliet on Jul 15, 2010 2:58:10 GMT 3
Nähes kui vabalt Romeo tema kohaolekut võtab, tegi sama ka Chelsea. Ta sulges oma silmad, lastes peal kuklasse vajuda. Tema peas valitses ainult tühjus. Kordagi ei tulnud talle pähe ka ülekorratud matemaatika valemid. Ta oli neid nädal aega omale pähe tagunud ju.
|
|
|
|
Post by Romeo L. Byron on Jul 15, 2010 3:04:33 GMT 3
"Siin võiks terve öö istuda..." sõnas Romeo vaikselt, vaadates pilvi, mis aeglaselt oranžiks värvusid. "Ma olen juba ära unustanud, mis tunne on lihtsalt olla ja mitte midagi teha."
|
|
